top of page

JOOGATERAAPIA LASTELE JA PEREDELE

Joogateraapia on teaduspõhine. Joogaterapeut ei pane diagnoose. Mustri muutmiseks või takistuse eemaldamiseks saame kasutada kõiki neid ressursse, mis konkreetele inimesele on hetkel kättesaadavad. Üldiselt kasutame füüsiliste hädade puhul füüsilist maailma ja keha ning vaimse tervise murede korral vaimseid praktikaid. Kesksel kohal on tervikharidus iseendast ehk iseendast teadlikuks saamine  ja iseenda tundmine. Mida teadlikumaks me iseendast muutume, seda paremaid otsuseid me teeme ja seda rohkem paraneb meie elukvaliteet ja seda rohkem on meie elus tervena elatud aega. Joogateraapia programm koostatakse igale lapsele eraldi. Võrdlusena tavameditsiinist võib programm hõlmata endas psühholoogilist vestlust, kognitiivkäitumisteraapiat (mustrite muutmist), kunstiteraapiat, liikumisteraapiat, tegevusteraapiat, füsioteraapiat, hingamisharjutusi, meditatsiooni, teadvustamist, tervisliku toitumise ja eluviisiga seotud küsimusi, muusikateraapiat jne. Joogaterapeut võib vanemale soovitada pöörduda perearsti, psühhiaatri, pereterapeudi, logopeedi poole. Joogaterapeut võib soovitada alustada mõne huviringiga või mõne ande avaldumise puhul soovitada näiteks Tartu Ülikooli Teaduskooli.

 

Milliste muredega ja mis vanuses joogaterapeudi poole pöörduda?

1. Lapsel on käitumisprobleemid.

2. Laps ei oska lugeda, arvutada jne. 

3. Koolis on raske õppimise pärast. Ei tule õppetööga toime.

4. Koolis on raske keskkonna pärast. Liiga palju lärmi. Liiga palju lugupidamatust üksteise suhtes.

5. Koolis on raske kiusamise pärast. Olen kiusaja, kiusatav või pealtvaataja.

6. Füüsiline haigus. Peab olema diagnoositud raviarsti poolt.

7. Vaimne haigus. Peab olema diagnoositud raviarsti poolt.

8. Koolistress. Koolihirm.

9. Ärevus

10. Depressioon. 

11. Unetus

12. Suhteprobleemid sõprade või pereliikmetega.

13. Lein, mure lähedase pärast.

14. Trauma

15. Vaimne ja/või füüsiline vägivald

16. Soov vaimselt areneda ja teadlikult iseennast järjekindlalt paremaks muuta.

VASTSÜNDINU

Vastsündinute puhul toimub teraapia läbi vanema. Me võtame aluseks selle, et vanem on lapsele keskkonnaks.

VÄIKELAPS

Väikelaste puhul saab ka laps ise juba natuke panustada, kuid vanem peab olema valmis, et ka temalt oodatakse vajalikku muutust ja tuge.

LASTEAIALAPS

Lapse panus suureneb tema kasvades. Selles vanuses lapsed vajavad siiski veel väga palju vanema tuge ja osalust.

KOOL

Vanema roll väheneb ja lapse roll suureneb. Kooliealiste laste puhul on võimalik aidata ka neid lapsi, kellel vanemate tugi puudub. Tavaliselt vanemliku toeta lapsed teraapiasse ei jõuagi.

PERELIIKMED

Joogateraapiat saab edukalt kasutada ka peresiseste suhete parendamiseks. Õed ja vennad, kärgperede lapsed, vanema ja lapse suhe. Vahel juhtub, et laps ise on juba täiskasvanud ja vanem, vanemad on pensionieas. Suhe vanavanemate ja perekonnaga laiemas tähenduses on ju ka olulised.

Lahendamata asjad ei kao kuhugi. 

bottom of page